Idamaine tants

Mis on idamaine tants ehk kõhutants?

PENT4336re:

Mis on idamaine tants ehk kõhutants?

Idamaise tantsu ajalugu

Idamaise tantsuga seotud tantsustiilid (ilmub varsti)

Idamaine tants Eestis

Mis on idamaine tants?

Idamaine tants ehk kõhutants on oma olemuselt improviseeritud soolotants, mille tehnika põhineb peamiselt torso liikumistel. Kõhutants on pärit Lähis-Idast, ent tänaseks on see levinud üle kogu maailma ning sel tantsul on erinevaid vorme. Siiski võib idamaise tantsu puhul rääkida kahest peamisest funktsioonist – sotsiaalsest tantsust ehk Raqs Beledist ning lavatantsust ehk Raqs Sharqist.

Raqs tähendab araabia keeles tantsu. Raqs Beledi ehk “rahva tants” tähistab sotsiaalset tantsu, mida inimesed enda rõõmuks pidudel ja kodudes tantsivad. Kusjuures, Lähis-Idas tantsivad nii mehed kui naised. Kultuuriliste normide tõttu tantsivad mehed ja naised küll tavaliselt üksteisest eraldi, ent tantsimine on meelelahutuseks mõlemale sugupoolele. Raqs Sharqi ehk otsetõlkes “idamaine tants” on aga tantsukunst, mida esitatakse laval. Tänapäeval on esinejate hulgas samuti nii naisi kui mehi.

Tagasi algusesse   

Idamaise tantsu ajalugu

Seda, kus ja kuidas idamaine tants täpselt alguse sai, me kahjuks ei tea. Nii tantsijad kui ajaloolased on küll tantsu päritolu kohta erinevaid oletusi teinud, ent teadaolevate allikate põhjal ei ole võimalik ühest vastust leida. Me teame seda, et idamaine tants, nagu me seda tänapäeval tunneme, põhineb Lähis-Ida folkloorsetel ja sotsiaalsetel tantsudel.

Esmakordselt kuulis läänemaailm Lähis-Ida tantsudest tõenäoliselt 19.sajandil – orientalistide ajastul. Jällegi ei saa me orientalistide jutustusi ning joonistusi absoluutse tõe pähe võtta,  sest me ei tea, kui palju nende loomisel kasutati reaalseid muljeid ning kui palju fantaasiat. Aga me teame seda, et tol ajal eksisteerisid professionaalsed tantsijad/esinejad nii Egiptuses kui Ottomani Impeeriumis.

Üsna pea jõudsid tantsijad Lähis-Idast läände – näiteks maailmanäitustele. Üks tuntuim juhtum on 1893.aastal Chicagos toimunud maailmanäitus, kus astusid üles tantsijad Süüriast, Türgist, Alžeeriast ning Egiptusest. Kuna lääs ellas tollal veel korsetiajastul, siis tants, mis kasutas torso- ja puusaliikumisi, oli otse loomulikult skandaalne. Väidetavalt ilmus just sel ajal kasutusse termin “kõhutants” .

Samal ajal liikus tants ka Lähis-Idas lavale. Tantsijad hakkasid esinema elava muusikaga klubides, kuulsaim neist oli Casino Opera Kairos, mida juhatas laulja, tantsija ja näitleja Badia Masabni. Raqs baladi hakkas muutuma raqs sharqi’ks – sotsiaalsest tantsust sai lavatants. Tantsijatest said omamoodi kuulsused, tantsule lisandusid mõjutused väljaspoolt ning kostüümid muutusid aina uhkemateks. Perioodi 1930-1959 peetakse idamaise tantsu kuldajastuks, kus tantsul oli oluline osa meelelahutuses, sealhulgas filmitööstuses.

Lähis-Ida kultuur ja tantsud rändasid immigrantide abil üle maailma. Orient pakkus inspiratsiooni paljudele. Nii jõudsid idamaised mõjutused ka Hollywoodi, kus muuhulgas loodi meile tänapäeval tuntud kaheosaline kõhutantsukostüüm.

Praegu võib idamaist tantsu kohata peaaegu igas maailma nurgas ning tantsul on palju erinevaid värvinguid.

Tagasi algusesse   

Idamaine tants Eestis

Idamaine tants jõudis Eestis 1996.aastal kui Pille Roosi alustas Tallinnas tantsutrennidega, mis hõlmasid erinevaid idamaiseid tehnikaid. Aja jooksul muutusid trennid aina rohkem kõhutantsu-põhiseks ning 1998.aastal alustasid mõned Pille õpilased ise Tallinnas ja Tartus trennide andmisega. Pille ja tema õpilased hakkasid erinevatel üritustel ning televisioonis esinema. 1999.aastal loodi esimesed idamaise tantsu trupid – Zahira, mis on tantsumaastikul siiani tegev, ning Callista.

2000.aastate alguses muutus idamaine tants aina populaarsemaks. 2003.aastal toimus esimene Rahvusvaheline Idamaiste Tantsu Festival, millest nüüd on saanud regulaarne igasügisene suurüritus. Lisaks festivalile korraldab Pille Roosi igal kevadel kõhutantsijate kevadkontserti, mis alates 2013.aastast kannab nime Raqsat Rabiya ning mis toob lavale tantsijad ja stuudiod üle Eesti.

Eestis tegutseb palju erinevaid idamaise tantsu truppe ja stuudioid, neist märkimisväärsemad on Zahira (asutamisaasta: 1998), Õed Shahrazad (2000), Sansaara (2003), Nabaratoorium (2003), Alexandria (2004), Alima (2004), Türkübel (2004, hiljem InesDance), and Müstika Maagiline Teater (2007). Eesti tantsumaastiku teeb eriliseks see, et idamaine tants on väga populaarne ka Tallinnast väljaspool – nii teistes linnades kui maapiirkondades on palju kõhutantsuga tegelevaid rühmitusi.

Tagasi algusesse